Kuidas läheb?

Hästi läheb, sest suvi on lõpuks käes! Ma ei ole talveinimene ja kui aprillis veel lund sadas ja sõna otseses mõttes pidin sumpama paksu lume sees, siis oli ikka päris kurb küll. Mais läks lõpuks asi kevadiseks ja kraadid tõusid ütlemata kõrgeks! No mulle tegelt meeldib nii 23-24 vaheline soojus, üle selle on veits liig. Muidu on OK.

Aprillis juhtus see, et jäin koduseks. Tööl tõusis stress mul päris kõrgele ja lõppes see kõik sellega, et jäin koju.  Ühesõnaga juhtus see mis juhtuma pidi nagunii. Varem või hiljem. Nüüd siis olen kodukana. Mehel hea meel , sest töölt tulles söök alati ootamas, toad korras, naispool lõpuks õnnelik. Muidu oli pigem nii et töölt tulles oli veel vaja poodi minna ja siis midagi kokku keerata, toad olid enamuse ajast sassis ja naispool oli 24/7 närviline ja stressis. 😀 Nii et jaa, lõppkokkuvõttes kõik rahul.

Kogu selle kupatuse vahele mahub veel üks uudis. Sügisest oleme me siin elamises juba neljakesi! Noh jah, see juhtus ikka ütlemata kiiresti! Nii kiiresti et ma lausa ehmusin ära kui jaanuari lõpus neid teatud päevi ei tulnud ja ei tulnud. Tegelikult teadsin juba ennem seda aega, et olen sedapsi. Esiteks väga imelikud alaseljavalud ja kohviisu kadus ära! 😀 Mina eluaegne kohvihoolik ja järsku enam ei tahtnud…whaat?! Testiga ma üldse ei kiirustanud, sest teadsin mis sealt vastu vaatab. Sõbrannad said muidugi närvivapustusi sest ma aina kordasin, et aega on selle kiire asjaga, mis te jaurate. 😀 Ühel hommikul siis tegin testikese ka ära ja no oligi nii nagu ma arvasin hehe.

Kui nüüd rohkem rääkida rasedusest siis võin vist täitsa rahul olla, sest üldiselt on kulgenud hästi. Jah, väsinud olin ja siiani olen ja no umbes 7. nädala paiku oli pidev iiveldustunne ka tihe külaline + mõned pearinglused ka takkaotsa aga muidu OK. Ütlen ausalt et aprillis läks tööl käimine ühel hetkel järjest raskemaks, sest igahommikused varajased ülestõusmised mõjusid järjest stressirohkemalt ja tihti oli hetki kus tundsin et koolen tööl kuskile nurka ära, sest jõud kadus. Kuskile. Võimalik et kui tööaeg alanuks tund kaks hiljem, oleks ma ära punnitanud, aga kohati tuli ärgata enne 5 mis polnud üldse tore, oo ei. Muidugi võimalik, et olen lihtsalt nõrk. 😀 Samas ma kuulasin oma keha ja kuni UH ajani ma olin mures kas rasedus üldse pidama jääb, sest noh kõik see aeg kuni aprilli lõpuni olin ma siiski pidevas stressis. Ja see pole teps hea.

Kuna esimene UH jäi mul ämmaka haiguse tõttu ära, sest teda ei olnud lihtsalt tööl, et haiglasse dokument saata, siis pidin ootama mai keskpaigani, kui oli LA aeg. Toimus see siis sellel teisipäeval Karlstadis. Eelnevalt me pabistasime natuke Bga, et äkki ei saa sugu teada, sest kuuldavasti siin väga sellele rõhku ei panda, aga meil oli väga tore arst ja kõik oli nii nagu peab. Lapse pea ümbermõõduga sai muidugi nalja, sest beebi pea asetses nii all, et oli võimatu seda mõõta. Pidin ringi kõndima ja imeasju tegema aga oma positsiooni ta väga ei muutnud. Kuidagi saime ära mõõdetud ja tähtaeg lükkus kuus päeva varasemaks ehk siis täitsa oktoobri algusesse. Soo saime ka teada, aga hoian seda siin saladuses kuni Eestis ära käin, et seal emale jt öelda, hehe. Eestissse lähen ma üsna pea, nimelt juuni alguses! Ja olen seal lausa 16 päeva! Pole ammu nii kaua Eestis viibinud, aga mõtlen sedapidi, et jumal teab kuna see järgmine kord üldse tuleb hehe. Eks esialgu olen tegevuses väikse tegelasega ja siis ma vaevalt kuskile kipun.

Enne UH oli pigem selline tunne, et kas seal kõhus kedagi üldse on ka või? Korra tekkis toolil lamades hirm, et aga äkki seal polegi kedagi…hull, ma tean. Ja kui ma siis nägin, et ongi beebi…teate, silm läks märjaks ja hinge tekkis hoopis teistsugune tunne. Selline emalõvi tunne või ma ei tea kuidas seletada. Kõik oli reaalne. Me saamegi lapse. Väikse vääksuva pambu. Meist saavad lapsevanemad. 🙂

 

 

 

 

 

 

Advertisements

4 thoughts on “Kuidas läheb?

    1. Hehe! Äge jah! Lähitulevikus ei plaani siit lahkuda aga kui päris aus olla siis ma loodan et kunagi me liigume edasi. Rootsi pole koht kus ma näen end elamas kogu mu ülejäänud elu.

      1. Heee, kui ma sama tempoga edasi blogin, siis vist võibki ootama jääda :/ aga loodan ise ka, et panen siia tulevikus rohkem kirja ja tulevikus endalgi hea lugeda.

Leave a reply

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s