Kuidas kõik alguse sai…

Aasta oli 2011 kui mingihetk tundsin, et nii aitab..! Midagi tuleb ette võtta eluga, olin nii ummikus omadega, tööga ei jopanud ja jäin oma pisikesse kodukülla toppama mis ei tõinud just naeratust suule…tegelikult olin juba parajas stressis kuni ühel päeval nägin netis kuulutust et vajatakse au-pairi Iirimaale. Vist oli Kuldne Börs. Mõtlesin ja otsustasin et mis seal enam hullemaks saab minna ja saatsin kirja. Mäletan et saatsin kirja 2.juunil. 😀 igatahes vastus tuli üsna kähku, ehk isegi samal päeval. Vastajaks oli 31a pereema kes elas Iirimaal aga ise oli venelanna ja Eestist pärit. Elas Iiris ikka juba pikalt, üle kümne aasta kui õigesti mäletan. Naisel oli 2 poega ja abielus iirlasega. Mees temast vanem, oli miskine 49a. Lapsed olid 5a ja 2a. Pereema saatis mõned pildid ja lapsed olid lihtsalt imearmsad! 

Mida rohkem kirju vahetasime seda enam hakkas tunduma et mõlemale osapoolele kõik tundub sobivat. Otsustasin, et sõidan Iirimaale. Uudisest emale ja teistele lähedastele rääkides oli reaktsiooniks pehmelt öeldes shokk 😀 küll öeldi et vaata mis kliima seal on ja et ma olen ikka täitsa hulluks läinud jne 😀 aga mina olin kindel kui kalju, mitte miski ei kõigutanud. Muidugi oli päris hirmus mõelda et mismoodi ma lähen niimoodi ilma et teaks või tunneks seda perekonda 😀 ja üleüldse, ma ei olnud varem mitte kuskil välismaal käinudki, veel vähem üksi lennukiga kuskil reisinud 😀 arusaadav et arvati et ma nupust nikastanud 😀 ainuke takistus oli reisiraha! Sai ka see sebitud, minu kallis armas kullast südamega onu Oleg aitas mul selle reisi teoks teha. Südamest tänulik talle, imeline inimene! 

Raha olemas, viimased kirjad ja läbirääkimised ja 14juuni oli see päev kui pidin kohal olema. Iirimaal. 😀 Piletid olemas ja tol kaunil teisipäevasel varahommikul viis buss otse Saatsest mind Tallinna Lennujaama. Kõik oli täpselt detailideni kirjas minu väikses märkmikus, mis kell, mis ja kus ja kellega. Absoluutselt kõik oli kirjas, iga samm 😀 endal oli kindlam nii. Lennujaama jõudes otsisin kuhu oma suure kohvri saan ära anda ja siis turvaväravad ja muud asjad. Närv oli sees alguses aga hiljem olin nagu vana rahu ise. Vb olin omamoodi shokis et ongi minek. Ma lahkun Eestist. Ei oleks seda ealeski arvanud et nii juhtub! 😀 

 

Järgmises postituses tuleb juttu sellest kuidas ma siis pere juurde kohale jõudsin.

Advertisements

Leave a reply

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s